A Gsike 5,12 kWh-s falra szerelhető akkumulátor méretezése esti tartalékellátáshoz és áramszünet alatti önfogyasztáshoz
Finn nyelvű méretezési útmutató 5,12 kWh-s, falra szerelhető LFP-modulhoz: hogyan számítsuk ki az esti önfogyasztást, az áramszünet alatti tartalék üzemidőt, a használható energiát és a tartalék áramkörre választandó készülékeket egy 230 V-os hibrid inverterrel felszerelt otthonban.
A Gsike FixWall 5.0 lítium-vasfoszfátos falra szerelhető akkumulátor névleges feszültsége 51,2 V a 48 V-os osztályban, kapacitása 100 Ah, energiatároló képessége pedig 5120 Wh, azaz 5,12 kWh. Ez egy kis ház, lakás vagy nyaraló fontos áramköreinek tartalékellátására való, nem pedig egy teljes, elektromos fűtésű és nagy teljesítményű tűzhellyel felszerelt ház ellátására. A modul egy tisztán egyenáramú egység: a készülékházban nincs váltóáramú aljzat, Wi-Fi vagy mobilalkalmazás; a készülékek számára szükséges 230 V-os váltóáramot külön hibrid inverter állítja elő, amelyhez az akkumulátor a táp- és adatátviteli buszokon keresztül csatlakozik.
Az önfogyasztást és az áramszüneti tartalékot ugyanabból az energiatartalékból számítjuk, de eltérő üzemmódokban. Hétköznapokon a modul megőrzi a napközbeni napelemes többletet, hogy a ház este a tárolóból, ne pedig a hálózatból, az esti tarifa szerint vételezzen energiát. Hálózati áram hiányában ugyanez a tartalék a prioritást élvező áramköröket látja el egészen a lemerülésig vagy az áramellátás helyreállásáig. Fontos különválasztani a két üzemmódot: a tarifamegtakarítás a panelek nappali termelésétől függ, míg a tartalék üzemideje a kisütési mélységtől, az átalakítási veszteségektől és az áramkörre kapcsolt készülékek összetételétől.
A google.fi-t használó vásárlók azt kérdezik, hogy az 5,12 kWh elegendő-e a hűtőszekrény, a világítás és az internetkapcsolat reggelig történő működtetéséhez, mekkora átlagteljesítmény elegendő tartalékként, és érdemes-e egy második modult párhuzamosan bekötni. A válasz nem vezethető vissza egyetlen számra: a mért esti fogyasztásból, a megengedett kisütési mélységből, az inverter hatásfokából, a napközben rendelkezésre álló töltésből és a modul elhelyezésére szolgáló tér hőmérsékletéből tevődik össze. Az alábbi átlátható euró- és kilowattóra-alapú számításba beírhatók a saját mérőóráról és készülékadatlapokról származó adatok.
Az esti tartalék kiszámításának kiinduló adatai
- Tárolt energia: névleges feszültség 51,2 V a 48 V-os osztályban, kapacitás 100 Ah, 5120 Wh, azaz 5,12 kWh; a cellák 16S1P konfigurációban lítium-vasfoszfátból (LiFePO4) készülnek.
- Áramkorlát: a folyamatos 50 A a buszon 2560 W-nak felel meg; rövid ideig a 100 A 5120 W-ot biztosít, de ez a csúcsteljesítmény nem folyamatos leadásra való, és nem tartható fenn sokáig.
- Feszültségtartomány: az üzemi tartomány 43,2 V-tól 58,4 V-ig terjed; a 16S LFP-profil szerinti töltés 58,4 V-ig tart, amit a kiválasztott inverternek támogatnia kell.
- Elemvédelem: a beépített BMS véd a túltöltéstől, a mélykisüléstől, a túláramtól, a rövidzárlattól, a túlmelegedéstől, az alacsony hőmérséklettől és a feszültségcsúcsoktól.
- Andmesideliidesed: RS232, kaks RS485-liidest ja CAN-BUS edastavad laadimistaseme ja piirangud ühilduvale hübriidinverterile.
- Tsükliline kasutusiga: 6000 tsüklit 80% tühjendussügavuse ja 25 °C juures; hinnanguline kasutusiga ligi kümme aastat, tootja garantii kolm aastat.
- Akupanga laiendamine: rööpühendus kuni 16 mooduliga 51,2 V siinil (kokku 81,92 kWh); jadaühendus pole lubatud ning eri kaubamärkide või eri mahutavusega mooduleid ei tohi omavahel ühendada.
- Korpus ja riistvara: teraskinnitusega seinakorpus, ümmargune LCD-ekraan, kaitseklass IP54, sertifikaadid CE, RoHS ja UN38.3.
- Kliimatingimused: töötemperatuur −10 °C kuni 50 °C, hoiustamine 0–35 °C, õhuniiskus alla 95 % RH; sisekütet pole, laadimine alla 0 °C on blokeeritud.
- Mass ja mõõtmed: netomass 44 kg, 640 × 428 × 160 mm; komplektis on moodul, andme- ja toiteliinid, juhend ning kinnitusdetailid.
Õhtune varu sõltub tegelikult ahelatesse jõudvatest kilovatt-tundidest pärast tühjendussügavuse piirangute ja inverteri kadude arvestamist, mitte akukarbi mahutavuse näidust.
Kuidas õhtune omatarbimine ja varutoide toimivad
Päikeseenergiaga kodu tavapärases tsüklis annavad paneelid päeval esmalt energiat hetkelisele koormusele, seejärel suunatakse ülejääk akusse. Õhtu saabudes, kui kiirgus väheneb ja kodumasinad sisse lülitatakse, võtab inverter energiavaru kasutusele ja varustab kodu, suurendades omatarbimise osakaalu. Kui päevatoodangust ei piisa kogu õhtuks, saadakse puudujääk võrgust; võrgu puudumisel jätkub sama varu kuni aku tühjenemiseni või pinge taastumiseni.
Varutoiteahel koosneb prioriteetahelatest. Sinna tasub ühendada külmkapp, põhiruumide valgustus, veepump, hooajale vastav kütteahel, ruuter ja telefonilaadijad ning hädavajalik köögiseade. Suure võimsusega küttekehad, pliidid, veesoojendi ja kliimaseade tarbivad lühikese ajaga palju energiat ning lühendavad kiiresti autonoomset tööaega; need jäetakse kas tavalisse võrguahelasse või eraldi käsitsi lülitatavasse prioriteetahelasse, et need ei käivituks automaatselt varutoite ajal.
Paneelien olemassaolo muuttaa autonomian tasapainoa enemmän kuin mikään muu tekijä. Kui katusel on elektrit tootev süsteem, sulgeb inverter päeval ajutiselt koormuse ja laeb samal ajal moodulit, nii et õhtul alles olev varu koosneb algsaldost pluss päeva jooksul toodetud energiast, millest on lahutatud päevane tarbimine. Kui tootmissüsteemi pole, kasutab akukarp üksnes enne katkestust kogunenud energiat ning autonoomia arvutatakse suletud reservina, ilma lisatoiteta. Mõlemat juhtub praktikas, kuid õhtune tööaeg erineb märgatavalt.
Laetuse taset saab lugeda mooduli ümmarguselt LCD-ekraanilt ning seda näidatakse ühilduvas inverteris RS232, RS485 või CAN-siini kaudu. Ekraanil kuvatakse laetuse taset, pinget, voolutugevust ja kaitselülituste ajalugu. Süsteemil pole rakendust ega pilveteenust; kõik seadistused tehakse kohapeal, mis vähendab varutoiteahela puhul sõltuvust sidekanalist ja välisteenustest. Laadimisprofiil, voolupiirangud ja BMS-i läviväärtused tuleb inverteri seadistustes paika panna enne esmakordset kasutuselevõttu. Vastasel juhul ei lülitu moodul tavapärasele laadimis- ja tühjendamisrežiimile.
Varutoiteahela seadmete loend ja nende keskmine võimsus määravad, mitu tundi aku vastu peab. Seetõttu tuleb ahela koosseis otsustada enne aku mahtuvuse valimist, mitte pärast paigaldamist.
Õhtuse kodukoormuse ülesehitus Soomes
Soome majapidamiste elektritarbimine koondub sageli pärastlõunale ja õhtule, kui tööpäev lõpeb, valmistatakse toitu, pannakse tuled põlema ning kasutatakse kodumasinaid ja elektroonikat. Selline rütm sobib hästi omatarbeakuga: päeval võivad paneelid toota rohkem, kui kodus parasjagu tarbitakse, ning aku saab seda energiat õhtuseks ajavahemikuks salvestada. Kui tarbimine koondub aga hommikule või päevale, on akust vähem kasu, sest salvestatud energia ei jõua õigel ajal kasutusse.
Tüüpilisel õhtul moodustavad püsiva koormuse ruuter, modem, LED-valgustus, televiisor või monitor, laadijad ja muu elektroonika, mille energiatarve on tunnist tundi üsna ühtlane. Muutliku koormuse tekitavad külmiku ja sügavkülmiku tsükliline kompressor, nõudepesumasina või uue pesumasina töötsüklid, pliit, veeboiler ja võimalik ringluspump. Need seadmed ei tööta kogu aeg, kuid käivitumisel võivad need võtta hetkeks märksa rohkem voolu kui nende keskmine tarbimine.
Aastaaeg muudab koormuse ja tootmise suhet. Suvepäevadel toodavad paneelid palju energiat ja õhtud on valged, mistõttu on valgustuse vajadus väiksem. Lühikestel talvepäevadel on tootlus tagasihoidlik, kuid valgustuse ja siseruumide kütmise vajadus suureneb. Seetõttu on aku roll rohkem seotud varutoite ja võimaliku võrgust laadimisega kui üksnes päikeseenergia ülejäägi õhtuks salvestamisega. Seega tuleb aku suurus valida aasta üldist rütmi, mitte ühe aastaaja päeva põhjal.
Tariifiperioodid mõjutavad seda, kui palju aitab aku energiat säästa. Kui elektrilepingus on päevane ja öine hind või kellaajapõhine võrgutasu, saab aku salvestatud odavama või oma toodetud energia kallimasse õhtusesse ajavahemikku suunata. Kui lepingus on fikseeritud hind või toodangu ja tarbimise erinevus on väike, jääb omatarbe rahaline kasu tagasihoidlikumaks ning aku väärtus seisneb pigem varutoite tagamises kui hinnaerinevuste ärakasutamises. Kõige parem teabeallikas selle hinnangu tegemiseks on sinu enda arved.
Muistikirjamerkintöjen tai mittarin lukemien perusteella kannattaa erottaa laitteet, jotka ovat käytössä joka ilta, niistä, jotka käynnistyvät vain satunnaisesti tai viikonloppuisin. Jatkuva kuorma muodostaa pohjan, jota varaston pitää pystyä ylläpitämään varatilanteessa; satunnaisen kuorman voi tarvittaessa jättää varapiirin ulkopuolelle, jotta rajallinen reservi ei kulu ei-välttämättömiin laitteisiin. Tämä erottelu on helpompi tehdä ennen akun hankintaa kuin sähkökatkon aikana pimeässä.
Asuntotyyppi määrittää, kuinka suuri osa illan kuormasta voidaan realistisesti ottaa varapiiriin. Kerrostaloasunnossa kuorma on usein kevyt, ja piiri rajoittuu muutamaan välttämättömään laitteeseen; omakotitalossa voidaan joutua ottamaan huomioon pumppu ja lämmityspiiri; mökillä käyttö on kausiluonteista ja kuorma kevyin. Jokaisessa tapauksessa lähtökohtana on oma laitelista, ei valmistajan markkinoinnista peräisin oleva yleinen kodin keskiarvo.
Kuinka paljon energiaa jää todellisuudessa illaksi
Arkin 5,12 kWh on kennojen arvio, ei määrä, jonka voi ottaa viimeistä wattituntia myöten. Hyväksytty 80 %:n DoD-raja jättää osan kapasiteetista varalle kennojen suojaamiseksi, ja muuntimen hyötysuhde, johtojen häviöt ja määräysten mukaiset pyöristykset vähentävät saatavilla olevaa vaihtovirtaa vielä muutamalla prosenttiyksiköllä. Seuraavassa taulukossa kaupan hintaa 849,99 euroa, vertailuarvoa 1250,00 euroa ja kolmea energiatasoa käytetään mitoituksen lähtökohtana.
| Energiaperusta | Laskelma | Energia sykliä kohti | Hinta-suhde |
|---|---|---|---|
| Kennojen nimelliskapasiteetti | 849,99 € ÷ 5,12 kWh | 5,12 kWh | ≈ 166,01 € nimellistä kWh:ta kohti |
| Reservi 80 %:n purkaussyvyydellä | 5,12 × 0,80; 849,99 € ÷ 4,096 kWh | ≈ 4,10 kWh | ≈ 207,52 € reservikWh:ta kohti |
| Käyttökelpoinen vaihtovirta ~95 % | 4,096 × 0,95; 849,99 € ÷ 3,891 kWh | ≈ 3,89 kWh | ≈ 218,45 € käyttökelpoista kWh:ta kohti |
Kotitalouden sähkölaskuun verrattavin mittari on nimenomaan invertteristä saatava vaihtovirta: siinä on jo huomioitu sekä purkaussyvyysrajat että muunnoshäviöt. Todellinen hyötysuhde riippuu muuntimen mallista, kaapeliston laadusta ja kotelon sisälämpötilasta, joten 95 % on laskennallinen suuntaa-antava arvo, ei oman järjestelmän mitattu tulos.
80 % purkaussyvyydellä suunnittelureservi on noin 4,10 kWh; tyypillisen hyötysuhteisen invertterin kautta käyttökelpoista vaihtovirtaa jää suunnilleen 3,7–3,9 kWh sykliä kohti. Esimerkiksi pienen kodin piiri, jossa on jääkaappi, valot, pumppu ja reititin, voi kuluttaa 0,4–1,2 kWh tunnissa maltillisella iltakuormalla, ja tätä arviota pitää verrata todelliseen laitelistaan, ei internetistä poimittuihin keskiarvoihin.
Akupanga suurenedes väheneb tavaliselt iga kilovatt-tunni hind. Teine paralleelselt ühendatud moodul kahekordistab salvestusmahtu ja jagab paigaldustöö moodulite vahel; Gsike laiendus võimaldab ühendada 51,2 V siinile kuni 16 moodulit. Üks moodul katab korteri, väikese maja või suvila oluliste ahelate vajaduse; suurema akupanga jaoks arvutatakse kaablid, kaitsmed ja inverteri valik eraldi, seega koostatakse lõplik süsteem mõõdetud õhtuse ja öise tarbimise, mitte suurima saadaoleva moodulite arvu põhjal.
Kahe sarnase õhtu võrdlemisel tasub energia jagada püsivaks ja muutuvaks osaks. Püsikoormuse moodustavad ruuter, LED-valgustus, laadijad ja elektroonikaseadmed, mis tarbivad kogu perioodi vältel üsna ühtlaselt. Muutuv osa hõlmab külmiku tsüklilist kompressorit, pumpa, köögiseadmeid ja kütteseadmeid, mis lülituvad sisse lühikeseks ajaks ning põhjustavad võimsuse tippe. Nende koondamine üheks keskmiseks väärtuseks sobib esialgseks hinnanguks, kuid lõplik arvutus tehakse seadmete kaupa: püsikoormus annab ühtlase tarbimise, tippkoormusega seadmeid kontrollitakse eraldi BMS-i voolutugevuse ja inverteri lubatud võimsuse suhtes.
Tühjendussügavus mõjutab lisaks ühe õhtu energiavarule ka elementide eluiga. Mida vähem moodul laadimise alumise piirini tühjendatakse, seda rohkem tsükleid kestab see enne mahtuvuse vähenemist; deklareeritud 6000 tsüklit vastab 80% DoD-le 25 °C juures ning mõõdukas, poole laadimiseni tühjendamine pikendab arvestuslikku kasutusiga. Koduses süsteemis tähendab see, et varusse tasub jätta väike varu üle kavandatud miinimumi, selle asemel et korpus igal õhtul tühjaks laadida.
Koormusstsenaariumid: korter, eramaja, suvila, väike pood
Korter või väike linnamaja
Varutoide piirdub tavaliselt valgustuse, külmkapi, ruuteri, laadijate ja ühe lihtsa köögiseadmega. Selle ahela õhtune kogutarbimine on väike ning 3,7–3,9 kWh varu võib toita olulisi ahelaid mitu tundi; päikesepaneel, veesoojendi ja kliimaseade ei kuulu sellesse ahelasse ilma eraldi ümberarvutuseta.
Maapiirkonna eramaja
Õhtuse koormuse hulka lisatakse veepump ja hooajale vastav kütteahel. Pumba ja katla käivitusvool arvutatakse nimitarbimisest eraldi ning ahelate koguvõimsust kontrollitakse alalisvooluahela piiri ja inverteri lubatud võimsuse suhtes.
Suvila ja hooajaline elamu
Hooajaliselt ja lühiajalisteks külastusteks kasutatavas kohas hoiab moodul katkestuse ajal töös valgustuse, veepumba, külmkapi ja sidevahendi. Kontrollida tuleb ruumi temperatuuri: talvel võib kütmata suvila temperatuur langeda alla töövahemiku alampiiri, mistõttu tuleb valida teine paigalduskoht.
Väike pood või kohvik
Esittelyvalot, külmikambrid, kassasüsteem ja ruumivalgustus hoiavad poe töö rütmis ka siis, kui võrgus pole pinget. Poe koormus on sageli suurem kui kodune koormus, seega võrreldakse enne tellimist päevast ja öist tarbimist, lubatud võrguta tööaega ning paigaldatud muunduri nimivõimsust.
Kõige prognoositavam õhtune energiavaru tekib seal, kus paneelide päevane laadimine ja õhtune koormus langevad samale ajale; tootmise ja tarbimise lahknevus jätab osa salvestatud energiast kasutamata.
Levinud võimsuse arvutamise väited ja nende kontrollimine
Üks levinud väide on, et aku kWh-arv näitab otse, kui kaua saab kodu voolukatkestuse ajal töös hoida. See vastab tõele vaid osaliselt: kWh näitab salvestatud energiat, kuid tegelik kestus sõltub vooluringi võimsusest, tühjendussügavusest, muundamiskadudest ja käivitusvoolu tippudest. Sama 5,12 kWh võib kergel valgustuse ja side seadmete vooluringil kesta mitu tundi või raske kütte- või pliidikoormuse korral kiiresti otsa saada, seega ei piisa otsustamiseks üksnes mahutavuse näidust.
Teine väide on, et suurem aku on alati parem valik. Liiga suur salvesti suurendab investeeringu-, kaabelduse ja ruumikulu, ilma et vastav koormus seda ära kasutaks, mistõttu iga üle kantud kilovatt-tunni hind on kõrgem. Liiga väike salvesti jätab aga voolukatkestuse esimesel tunnil vooluringi energiata. Õige suurus selgub enda mõõdetud tarbimise ja varutoite eesmärgi põhjal, mitte turul saadaoleva suurima mudeli järgi.
Kolmas eeldus on, et aku ise hoiab seadmed töös ilma eraldi inverterita. Gsike moodul on puhas alalisvoolusõlm: sellel pole vahelduvvoolupesa ning kodu 230 V seadmete jaoks on vaja eraldi ühilduvat hübriidinverterit. Ilma inverterita või varutoite ümberlülitusfunktsiooniga muundurita ei taga salvesti oodatud varutoidet, isegi kui selle võimsusest piisaks koormuse energiavajaduse katmiseks.
Neli kontrollitavat asjaolu on talve ja ruumi mõju. Temperatuur mõjutab nii elementide jõudlust kui ka lubatud laadimist: moodulil puudub küte ja laadimine on alla 0 °C blokeeritud. Kui paigalduskoht külmub talvel või on niiske ja seal tekib kondensaat, ei pruugi arvutuslikult saadud tulemus praktikas teoks saada, sest korpus ei saa töötada ettenähtud tingimustes. Seetõttu on paigalduskoha tingimused osa võimsuse kavandamisest, mitte eraldiseisev paigaldusküsimus.
Mis suurendab õhtust energiavaru
- Tegelik päevatoodang: päikesesüsteem, mis annab päikeselistel tundidel ülejääki, varustab moodulit laadimisenergiaga ja pikendab autonoomset tööaega võrguta perioodidel.
- Selge varuahelate nimekiri: oluliste seadmete valimine kindla võimsuse ja tööajaga võimaldab õhtuks või ööseks vajaliku energiavaru ausalt välja arvutada.
- Mõõdukas tühjendamine: laetuse hoidmine vahemikus 20–80% kaitseb elemente ja aitab säilitada lubatud 6000 tsüklit 80% DoD juures.
- Ühilduv muundur: mudel, mis toetab 58,4 V LFP-profiili ja RS485/CAN-siiniga Pylontechiga ühilduvat varianti, hoiab kaod väikesed ja laadimisandmete vahetuse täpse.
- Kuiv ja soe ruum: niiskuseta koht temperatuurivahemikus −10…50 °C, kus on ventilatsioon ja kaablite jaoks piisavalt ruumi, pikendab korpuse ja elementide tööiga.
- Regulaarne tsükliline kasutamine: pidev päevane laadimine ja õhtune tühjendamine hoiavad aastase tsüklite arvu arvestusliku kasutusressursi piires.
- Vajadusele vastav mahtuvus: mõõdetud tarbimisele sobitatud varu aitab vältida nii liigsete ampertundide eest maksmist kui ka olukorda, kus vooluahel jääb katkestuse esimesel tunnil energiata.
Mis vähendab ootusi õhtuse varutoite suhtes
- Suur tippkoormus: küttekehad, pliidid, veesoojendid ja suure võimsusega tööriistad kulutavad varu kiiresti ning need tuleb varutoiteahelast välja jätta või tasakaalustada suurema akupangaga.
- Päeval laadimist ei toimu: ilma paneelideta annab moodul välja ainult selleks hetkeks kogunenud varu ning ühe korpusega ei saavutata mitmepäevast autonoomiat.
- Külm ja niiske: kütmata ruum, kus temperatuur on nulli lähedal, piirab laadimist ning kondenseeruv niiske õhk lühendab korpuse eluiga; sisseehitatud soojendit komplektis ei ole.
- Töökorras süsteemi koguhind: muunduri, transpordi, kaablite, kaitsmete ja paigalduse maksumus lisandub mooduli hinnale ning tuleb arvestada tegelikus kalkulatsioonis, mitte võrrelda ainult karbi hinda.
- Liialdatud ootused võimsusele: 2560 W alalisvoolu pidev võimsuspiir ei ole sama mis muunduri väljundvõimsus; tegelik vahelduvvoolu väljund sõltub muunduri mudelist ja selle seadistustest.
- Ühilduvust ei kontrollitud eelnevalt: enne ostmist tuleb muunduri juures kontrollida andmevahetuse vormingut, laadimisprofiili ja BMS-i lävendeid, sest muidu ei lülitu korpus tavapärasesse laadimis- ja tühjendamistsüklisse.
Autonoomia näited tundides
Autonoomia tundides on kasutatava energia ja varutoiteahela keskmise võimsuse suhe sama ajavahemiku jooksul. Kui pärast tühjenduspiiride ja muunduri kadude arvestamist jääb alles umbes 3,89 kWh, annab arvutus 0,4 kW keskmise võimsuse juures umbes 9,7 tundi tagasihoidlikku tööd; 0,8 kW juures kahaneb sama varu 4,9 tunnini; 1,2 kW juures 3,2 tunnini. Kõik esitatud väärtused on arvutuslikud: tegelik koormusprofiil on ebaühtlane, külmkapi kompressor ja pump töötavad vahelduvalt ning käivitusvool ületab hetkeks nimiväärtuse. Seetõttu kavandatakse varu tippkoormuste jaoks piisava marginaaliga, mitte ühe keskmise näitaja põhjal.
Enne ostmist tasub kokku leppida, millised seadmed jäävad varutoitele. Elektrikütte, veesoojendi või pliidiga kodu õhtune energiavajadus erineb kardinaalselt gaasikatla ja tagasihoidliku hulga kodumasinatega kodu omast; samuti jätkub esimesel juhul korpuses olevast varust vaid mõneks tunniks valguse ja ühenduse tagamiseks, teisel juhul aga kogu õhtuks ja osaks ööst, et toita olulisemaid pistikupesi. Akusid saab õigesti võrrelda ainult sama tarbijate kogumi korral; vastasel juhul räägime erinevatest koormustest, mitte erinevatest akudest.
Elektrienergia voog katkestuse ajal mõjutab autonoomia arvutust eelkõige. Päeval saab tootja osa koormusest ajutiselt katta, nii et tööaeg kujuneb algse energiavaru pluss päevatoodang miinus koormus. Tootmisallikata väheneb reserv otse algtasemelt kuni tühjenemise alampiirini ning projekteerija määrab piiri, millest alates BMS piirab tühjendamist elementide kaitsmiseks.
Praktiline ettevalmistusmeetod on tarbimise kirjapanek nädala jooksul: seadmed, käivitusajad ja hinnanguline võimsus, märkides eraldi hädavajalikud vooluahelad ning need, mida saab varutoite kasutamisel lahti ühendada. See loend näitab, kas piisab ühest 5,12 kWh moodulist, kas ahel tuleb piirata hädavajalike pistikupesadega või tuleb arvestada akupanga laiendamisega tulevaste seadmete tarbeks. Otsus tehakse mõõdetud energiabilansi, mitte müügil oleva suurima mahutavuse põhjal.
Tasub meeles pidada, et varutoite tööaeg ei vähene ühtlaselt. Kui laetuse tase langeb madalale, võib BMS elementide kaitsmiseks tühjendamist piirata ja inverter koormust vähendada juba enne alumise piiri saavutamist. Seetõttu ei tohiks autonoomia hinnangus arvestada viimasegi vatini, vaid reservi tuleks jätta varu, mis arvestab madala laetuse tasemega kaasnevaid piiranguid ja ettenägematuid lühiajalisi koormustippe.
Samuti tasub seadmete tegelik tööaeg nimivõimsusest eristada. Külmik ei kasuta oma nimivõimsust kogu aeg, vaid kompressor töötab vahelduvate tsüklitena, samas kui kütteseade võib peaaegu kogu aeg tarbida kogu oma nimivõimsuse. Kui loendis on mõlemad eraldi välja toodud, saab realistlikuma tunnipõhise energiatarbimise hinnangu kui üksnes seadmete vatte kokku liites. Paigaldaja saab enne tegelikku kasutuselevõttu hinnanguid koormusloendi ja inverteri seadete abil kontrollida.
Võimsuse dimensioneerimine samm-sammult
Esimene samm on tegeliku tarbimise mõõtmine ja kirjapanek. Nädala või kuu jooksul märgitakse üles, kui palju elektrivõrgust kilovatt-tundides energiat võetakse, millal langevad õhtune ja tippkoormus ning kui palju oma päikesesüsteem keskmiselt päevas toodab. Kui paneele pole, ei üritata päevast ülejääki oletada, vaid arvutatakse üksnes varutoite vajadus. Ilma selle taustteabeta põhineb võimsuse valik oletusel, mis võib olla kas liiga suur või liiga väike.
Teine samm on varuahela seadmete nimekirja koostamine. Iga seadme kohta märgitakse nimivõimsus vattides, eeldatav tööaeg varuks arvestatud tunni jooksul ja käivitushetke tippvool. Nende põhjal arvutatakse ahela keskmine võimsus ja hinnanguline energiatarve tunnis. Püsiseadmed liidetakse ühtlase koormusena ning tippkoormusega seadmed hoitakse eraldi, et nende käivitusvool ei kaoks keskmise sisse.
Kolmas samm on kasutatava energia võrdlemine koormusega. Kui reservist on arvutatud 80% DoD ja inverterikadude järel saadav vahelduvvooluenergia, jagatakse see vooluringi keskmise võimsusega, et saada hinnanguline tööaeg tundides. Kui see osutub soovitud varutoiteajast lühemaks, vähendatakse varutoitega vooluringi koormust või kavandatakse suurem akupank; kui reservi jääb märkimisväärselt üle, võib kaaluda väiksemat mahtuvust või laiendamist hiljem.
Neljas samm on võimsus- ja voolupiiride kontrollimine. Vooluringi pidev võimsus ei tohi ületada mooduli pidevat väljundvõimsust ning käivitusvoolu tippe tuleb võrrelda lühiajalise tippvõimsuse ja inverteri toetusvõimega. Kui mõni seade võtab käivitumisel liiga palju voolu, tuleb see varutoitega vooluringist eemaldada või valida süsteemile võimsam muundur. Selles etapis kontrollib paigaldaja ka kaablite ristlõiget, kaitsmeid ja lahklülitit.
Viies samm on hinnata süsteemi ulatust. Üks 5,12 kWh moodul sobib oluliste vooluringide varutoiteks ja õhtuseks omatarbimiseks; kogu maja toiteks, mitmepäevaseks autonoomiaks või suure kütte- või pumbakoormuse töös hoidmiseks on vaja mitut paralleelselt ühendatud moodulit ning neile vastavat kaabeldust, kaitsmeid ja inverterit. Laiendamisvõimalust tasub uurida juba esimese mooduli valimisel, isegi kui teist kohe ei paigaldata.
Kontrollnimekiri õhtuse varutoite vajaduse arvutamiseks
- Märkige õhtune ja öine tarbimine viimaste kuude kohta: võrgust võetud energia, paneelide toodang, päevased ja õhtused kilovatt-tunnid ning tipukoormuste ajavahemikud.
- Loetlege varutoite pistikupesad: iga seadme võimsus, pumpade ja katelde käivitusvool ning tööaeg elektrikatkestuse ajal.
- Arvutage kasutatav energia: lähtuge 5,12 kWh-st, arvestage 80% tühjendussügavusega ja inverteri hinnangulise kasuteguriga, et võrdlusaluseks oleks pistikupesadeni jõudev vahelduvvooluenergia.
- Võrrelge võimsusi voolupiiridega: vooluringi pidev võimsus peab jääma 2560 W piiridesse ning käivitusvoolu tippe tuleb võrrelda 100 A hetkelise taseme ja inverteri toetatava võimsusega.
- Kontrollige inverteri sobivust: enne mahutavuse lõplikku valimist tuleb veenduda, et see toetab 58,4 V LFP-profiili ja RS232/RS485/CAN-protokolli ning et varutoitele üleminek toimib nõuetekohaselt.
- Hinnake paigaldustingimusi: seina kandevõime, ventilatsioon, niiskus ja talvine temperatuur; ruumi temperatuur peab laadimise ajal olema üle nulli.
- Koostage kaks stsenaariumi: konservatiivne varutoide ja suurem omatarbimine, et järeldus põhineks vahemikul, mitte ühel optimistlikul näidul.
Kui kasutatav energia ja võimsuspiirid on välja arvutatud, saab lõpliku mahutavuse valida paigaldaja süsteemiplaani põhjal, milles kontrollitakse veel inverteri nimivõimsust, kaitseid ja paigalduskoha tingimusi. Nii vastab aku mahtuvus majapidamise tegelikele vajadustele, selle asemel et valida see turul levinud suuruse järgi.
Küsimused ja vastused
Kui palju kasutatavat energiat annab 5,12 kWh aku ühe õhtu varuks?
Nimimahutavus 5,12 kWh annab 80% tühjenemissügavuse juures umbes 4,096 kWh reservi ning ligikaudu 95% kasuteguriga inverteri korral jõuab pistikupesadesse tsükli kohta umbes 3,89 kWh vahelduvvoolu. Tegelik kogus sõltub inverteri mudelist, kaabelduse seisukorrast ja paigaldusruumi temperatuurist.
Mitu tundi peab varu vastu tavapärase koduse koormuse korral?
Ligikaudu 3,89 kWh kasutatavat energiat annab arvutuslikult 0,4 kW keskmise võimsuse juures umbes 9,7 tundi, 0,8 kW juures umbes 4,9 tundi ja 1,2 kW juures umbes 3,2 tundi. Tegelik kestus sõltub seadmete käivitusvoolust ja tsüklilisest koormusest, seega jäta reservi varu.
Millised seadmed kuuluvad varutoite vooluahelasse ja millised jäävad võrgutoitele?
Varutoite vooluahelasse kuuluvad külmik, hädavajalik valgustus, ruuter, laadijad, vajaduse korral veepump ja kõige vajalikum köögiseade. Suured küttekehad, pliidid, veesoojendi ja kliimaseade jäävad tavapärasesse võrguahelasse või eraldi käsitsi lülitatavasse prioriteetahelasse ega käivitu automaatselt varutoite ajal.
Kas aku kasutamiseks varutoitena on vaja päikesepaneele?
Mitte tingimata. 48 V klassi alalisvoolusalvestina saab moodul hoida oluliste vooluahelate jaoks varu ka ilma oma päikesesüsteemita, kui laadimine toimub ühilduva inverteri ja võrgu kaudu. Päevase ülejäägita on varutoide piiratud salvestatud reserviga ning üks seade ei taga mitmepäevast vastupidavust.
Kuidas mõjutab tühjenemissügavus aku kasutusiga?
Mida vähem akut tühjendatakse alampiirini, seda rohkem tsükleid elemendid vastu peavad. Näidatud 6000 tsüklit vastavad 80% tühjenemissügavusele 25 °C juures; mõõdukam, umbes pooleni laetuse tühjendamine pikendab hinnangulist kasutusiga. Jäta reservi väike varu kavandatud miinimumist kõrgemale, selle asemel et korpus igal õhtul tühjaks tühjendada.
Kas üks 5,12 kWh moodul katab kogu maja vajadused?
Üks moodul katab väikese kodu, korteri või suvila oluliste vooluahelate ja õhtuse omatarbimise vajadused, mitte kogu maja piiramatu toite elektriradiaatorite ja võimsate seadmetega. Kui pikkade katkestuste ajal on vaja pumpasid, kütet või tööks hädavajalikke seadmeid, tuleb kavandada suurem paralleelpank ning dimensioneerida kaablid ja kaitsmed eraldi.
Kuidas mõjutavad talvine külm ja niiskus dimensioneerimist?
Töötemperatuur on −10…50 °C ja hoiutemperatuur 0–35 °C, suhteline õhuniiskus alla 95 %; sisemist kütet pole ning laadimine alla 0 °C on blokeeritud. Talvel külmuv kütmata ruum ei sobi laadimiskohaks ning kondenseeruva niiskusega kelder ei sobi korpuse paigaldamiseks. Enne mahutavuse valimist tuleb paigalduskoha temperatuuri ja kuivust kontrollida.
Mis vahe on omatarbimise nihutamisel ja varutoitel seadme dimensioneerimisel?
Omatarbimine järgib päevase tootmise ja tarbimise vahet: salvesti suunab päevase päikeseenergia õhtustele koormustele ja vähendab võrgust ostetavaid kilovatt-tunde. Varutoide sõltub tühjendussügavusest, muundamiskadudest ja vooluahela seadmetest ning hoiab valitud vooluahelad elektrikatkestuse korral töös. Sama reserv teenib mõlemat eesmärki, kuid arvutused on erinevad.
Kuidas arvestada koormusloendis käivitusvooluga?
Iga varuahela seadme puhul märgitakse üles nii pidev võimsus kui ka käivitushetke tippvool, eriti pumpade, kompressorite ja katelde puhul. Pidev koormus hoitakse 2560 W pideva võimsuse piirides ning tippvoolu võrreldakse 100 A hetkelise taseme ja inverteri käivitusvõimega enne vooluahela sulgemist.
Millal kavandada teine paralleelmoodul?
Kui mõõdetud õhtune või öine koormus ületab ühe mooduli kasutatava reservi või varuahelasse lisatakse pump, kütteahel või rohkem elektroonikaseadmeid, tasub akuplokk kavandada paralleellaiendusena. Gsike võimaldab paralleelselt ühendada kuni 16 moodulit 51,2 V siinil; jadaühendust ei toetata ning samasse akuplokki ei segata teiste kaubamärkide mooduleid ega vanu elemente.
FixWall 5.0 51,2 V 100 Ah moodulil on sisseehitatud BMS, RS232/RS485/CAN-BUS-liidesed, teraskinnitus, rõngasklemmid ja kolmeaastane garantii; poe hind on 849,99 eurot, võrdlushind 1250,00 eurot. Tasuta tarne loetletud ELi turgudel: 1–3 päeva töötlemiseks ja 2–7 päeva transpordiks, 30-päevane tagastusõigus ja kolmeaastane garantii.
Avage Gsike FixWall 5.0 tooteleht tehniliste andmete ja praeguse eurohinnaga.
Artikkelin avainsanat: aku õhtutarbimiseks ja kodu varutoiteks, 5,12 kWh seinaaku mõõtmete valik, omatarbimine 5 kWh akuga, aku suurus tüüpilise eramaja jaoks, aku mõõtmete valik õhtutarbimise järgi, kWh Soome kodus õhtul, ühe öö autonoomia 5,12 kWh akuga, aku tehnoruumi, 5 kWh varutoitemoodul kriitilistele vooluahelatele, Gsike FixWall 5.0 mõõtmete valik Soomes
